Perse Viib Tee

Vastasseis, peegli ees on vastasseis

Kotti kukkunud silmad, tühjaks jooksutatud patareid

36 päeva pole mitte miskit tarka tein'd

Vitaalsus vooland mööda dreeni alla anyway, uh

Ma pole rivist väljas, lihtsalt debateerin

Kesse keda paranoiast kallutatult šaboteerib

Ja lõpuks iseennast ma akrediteerin

Paanilises hirmus otsin väljapääsu, mediteerin, uh

Vaikses ruumis karjun kurgu punaseks

Siis suitsetan nii palju, kuniks leviteerin

Et iseenda nahas tunneks hubaselt

Et reaalsusest eemale aju graviteeriks

(eyo)

Elan ühiskonnas, milles on sügavad mõrad

Nagu jalge all on ebastabiilne, mädanend põrand

Ja ma kuulen enda ümber ainult tähtusetut möla

Jätkem meelde, tähtsad on teod, mitte su sõnad, madafaka!

(uh, uh, uh, uh)

(uh, uh, uh, aah)

Nüüd ainus keda usaldan, on mu vend

Sest iga päev, ma tunnen kahtlaselt end

Vast on see vanakooli mentaliteet

Ei suuda avada end isegi, kui perse viib tee

Nüüd ainus keda usaldan, on mu vend

Sest iga päev, ma tunnen kahtlaselt end

Vast on see vanakooli mentaliteet

Ei suuda avada end isegi, kui perse viib tee

Sest nii pole määratud minema kõik nagu seletab vaimusilm

Mõnu on jäägitult pimestav, ära sa imesta, et ma kord vaibusin

Ja kõigil on saamata jäänud seesama mis sinulgi, sa pole ainus siin

Seega unistustest pesen ennast puhtaks, tooge peroksiid

Fuckin karma, nagu selle melody

Teen mida tahan, sest ma ise olen polizei

Woop woop, libu, loodan, et mu'st keegi hoolib

(ma ju just jõudsin järeldusele, et ei hooli)

(a mis seal ikka, pohhui)

Nüüd ainus keda usaldan, on mu vend

Sest iga päev, ma tunnen kahtlaselt end

Vast on see vanakooli mentaliteet

Ei suuda avada end isegi, kui perse viib tee

Nüüd ainus keda usaldan, on mu vend

Sest iga päev, ma tunnen kahtlaselt end

Vast on see vanakooli mentaliteet

Ei suuda avada end isegi, kui perse viib tee