ILUSTI (Maris Pihlap TIKS remix)

Me pikutame vaikselt halli taeva all

Ehkki ümbritsev nii tihti aldis olla karm

Kaitseks seekord salli kaela pand

Selles kõiges alatasa kahtlematu sarm

Mis kaotab hetkeks mustad muremõtted

Löön lipu õhu suunas lume seest

Käes läppund talveune lõpp, sest

Juba pikalt luband tulla hetk

Paus, mil tõusen udust pinnale

Rünkpilved limpsimas taevasälke

Kuldpuna lehekõdust hingates

Ma lõppen kirjutamast vaevavärsse

Morbiidset vaese mehe luulet

Jääb pooleli, kui sõnad katkend

Kiiskav sõrm on langend elu huultel

Ja koorekiht lööb võrad lakke

Kui pikutame vaikselt halli taeva all

Ehkki ümbritsev nii tihti aldis olla karm

Kaitseks seekord salli kaela pand

Selles kõiges alatasa kahtlematu sarm

Ja see on ilus nagu Andineeme rand

Kõik läheb ilusti

Möödub, kajab naeruna kaugustes

Pidu käib ennast maha ning vilgutab

Valguseid aegunud laugudel

Siduda lahti ballasti, mis pidurdand

Galeriides värvid põrandail

Soojus õhkab ennast mööda tõusvat õhku

Jahe itk, mis räsind õla peal

Udub auruna ning veereb lõunast õhtu

Mu obsessiiv-kompulsiivne häire

Kulub marjaks kodu korrashoiul

Mööda äärt orus kiirteil käies

Kukub paika maailm kord omasoodu

Kui pikutame vaikselt halli taeva all

Ehkki ümbritsev nii tihti aldis olla karm

Kaitseks seekord salli kaela pand

Selles kõiges alatasa kahtlematu sarm

Tassid hingeldavad laual mediteerides

Vajun läbi patjade ja hämardub

Jooned tõmmand kokku otsad perimeetrites

Rahulikult seiran tulevase ähmasust

Küll ka kord ehk koidab äratus

Ent ootesaalis ärevust on tunda kasutu

Hetk rohetavad lehed, hetkeks särab lund

Neid puutumata kühveldada mulda arutu

Siis kõik läeb ilusti